Elu nagu filmis

Mõned päevad tagasi läks mu väikevend reisile. Üksi häälega Euroopasse. Paari päevaga on tal juba palju rohkem seiklusi kui mul kuuga.
Olen tihti mõelnud, et kui minu elust tehtaks film, kas siis keegi viitsiks seda vaadata? Ja kui üldse, siis mis žanrist see film oleks?

Ma ei väida, et mul elu on nagu filmis, vastupidi. Tunnen, et olen arg ja laisk. 2 asja mida filmitegelased kunagi ei ole.
Las see blogi olla julgustuseks, et võiksin oma mugavustsoonist välja astuda ja teha tegusid, mis eeldavad rohkem julgust kui nendel, kellest filme ei tehta.

Aeg näitab, mis siia kirja saab,
olgu see blogi tahavaatepeegel elule.